Vesine neh

Oli eile vesine värk jah. Mina istusin Siimu ja Antiga linnuses juhuks, kui heli/valgusmehed tahavad enne koju minna, kui Skorpiooooon saabub tehnikat valvama. Ja inimesed muudkui seerisid edasi tagasi, tulid lausa üles sinna resto poolele, kus kunagi suvekino näidati, et ehk peidab Valge Daam ennast seal varjus :P

Ja siis helistaski mulle mingi hetk Pillekas, kes palus teatrisse minna ja valgusmeestele kuivatamiseks paar kaltsu tuua. Õnneks kaltsu meil ju teatris jätkub :) Andsin kaltsu üle ja küsisin, et kas see aitab - tuli välja, et neil lausa fööni oleks vaja. Ma küll pakkusin, et võin kodust oma fööni tuua, aga lahkest pakkumisest hoolimata oleks neil vaja olnud palju suuremat ja võimsamat fööni. Kahju, et rohkem abiks olla ei saanud...

Kuid vaatamata vesisele ilmale olid heli/valguse mehed üsna positiivselt meelestatud, nad ennegi ilmataadi tempe näinud. Nad olla ka proovinud ilma ilusaks juua (Aken andis meile ka sama käsu kätte, välja arvatud Lepik :P), aga polnud ka parema tulemuseni jõudnud.

Öösel ka tormas ja raputas mu koduaknaid. Kahju, et ilmataat meid niiviisi narrib. Ja kui keegi teab veel trikke, kuidas ilma ilusaks saada, peale joomise, palun andke kohe teada! :)


Myrka

Wäga Wesine Wärk

Inimesed, TÄNA ÖÖSEL EI NÄE VALGET DAAMI!

Aga ikkagi leidub neid, kes loodusõpetuse või füüsika tundides õpetajat ei kuulanud ja ei tea, et kui kuu ühest aknast sisse ei paista, SEST PILVED ON EES, siis ei saa teisest aknast kuu varju näha! Ma arvan, et isegi kui see otsitav daam kõnniks kahel jalal, siis oleks tal nii palju oidu, et tänase ilmaga kodus magada või siis vähemalt, teekruus käes, raamatut lugeda, mitte uidata porises linnuses.

AGA... minu andmed põhinevad valgustajate tähelepanekutel: nimelt kogunevat linnusesse järjest inimesi, kes tulevat kummitust vaatamata pilvisele ja väga sajusele ilmale siiski otsima. Kui nad oleks täna vähemalt KUKU või Elmari raadiot kuulanud, siis nad võibolla oleks jätnud tulemata. Aga kõik teised raadiod ei teinud minuga intervjuud ja mõned ei kuula üldse raadiot ja mõnedel ei olegi raadiot. Ja isegi kui oleks, siis ea raadio kuulamine ja sõnakuulmine ole üks ja seesama.

Meie päev läks ka veidi untsu: logistika lonkas ja asjad hilinesid, siis hakkas sadama ja lõppu ei olnud näha.
Isegi renditud puldimajakese katus tilkus läbi.

Margo tegi võitlusstseene väikese linnuse terrassil. Muud me õues teha ei saanudki.

Melotrap, kes oli just pillid keldrist bussi pakkinud, pidi need sama targalt tagasi tassima ning lauluharjutused tegime Randlases nagu muiste. Asi seegi.

Kell oli vist 22, kui koju pääsesin. Minust jäid maha mõned kabemängijad. Nii otseses kui ka ülekantud tähenduses.

22.35 helistas mees, kes teab valgusest kõike ja ütles, et nemad täna valgust proovida ei saa, sest nende tehnika olevat nii tark, et kui ikka asi on vett täis, siis ei võta tema mitte voolu sisse. Mõnikord ongi hea, kui tehnika inimesest targem on (huvitav, millal tulevad müüki autod, mis ei käivitu, kui juht ilmselgelt täis on?). Homseks viime neile mõned föönid - ehk saab vajalikke kontakte veidigi kuivatada. Veel parem, kui oleks kasvõi 2 tundi kuivemat tuult vihma vahel, sest kui juba "pisike surin sisse lasta", siis ei pidavat enam nii ära vettima. Siiski olla ta kuulnud (vasakpoolsest) helitornist hääli, mis tähendab, et helitehnika kokkupanek õnnestus ilmselt paremini. "Kõlaritele tõmbab ju kile peale, meie nii lihtsalt ei pääse," tõdes valgustaja.

Nüüd (kell 23.26) helistas helimees (kõlab nagu "üks helin tal helises rinna sees") ja ütles, et kui me tahame, et homme kell 19 algaks proov, siis peab bänd olema soundi sättimiseks 3 tundi varem kohal. Eriti trummid. Loodame, et see saab nii olema.

Hea, et ma veel magama ei läinud - äkki helistab veel keegi.

Ma väga loodan, et homme õhtuks annab vihm järele. Väga-väga.
Ausalt, pai taevaisa, me oleme head lapsed!

VDA

---
P.S: Üks mees rääkis täna pikalt ühest mehest, kes pidavat vahetpidamata rääkima. Isegi kui keegi teda ei kuula, ikka rääkivat.
Mõned mõtlesid küsida, aga mina küsisingi otse, et ega ta äkki iseendast ei räägi.

Kui vaid pilves ei oleks...

... siis täna näeks seda päris daami...

Kuu on täis. Inimeste uni on rahutu. Eriti kummaliselt pidavat Vähi tähtkujus sündinutele mõjuma (õnneks siinkirjutajal sellest märgist vaid kerge järelmõju)...

Samas, täna õhtuks ja homseks lubab EMHI kõike muud kui ilusat ilma. Kummikud ja keep on meie sõbrad.

Aga nädalalõpu prognoosi kohta ütleks: HOIA!

Nüüd kohe varsti helistab mulle KUKU Raadio toimetaja Kristi Kool. Tuleb intervjuu. Mitte küll otse, aga tänases Raadioekspressi saates peaks see lõik kõlama küll.

Valge Daami Aken

Esimese proovipäeva kokkuvõtteks

Vaatasime alustuseks üheskoos ära eelmise aasta video. Lavastaja küll ütles mõne koha peal, et ärge naerge, aga ikka ajas naerma :)
Eks igaüks nägi oma vigu ka ja tegi järeldusi, samas üldpilt oli päris hea - seda enam, et võtted pärinesid eelesietendusest.

Seejärel tegime linnuses läbi teksti ja liikumise. Homme siis juba tehnika ja bändiga.

Head ööd.

Tevitusi Pärnust

Istun Port Arturis Treffpunktis. Sõin ära hiigelsuure pannkoogi singi ja juustuga ja nüüd on paha olla :)
Ootan Larry kõnet.
Kui Larryl on asjad pakitud, võtan nad Mariniga siit peale ja sõidame Haapsallu.

Kell 16 on esimene kokkusaamine.

Mis ma ikka muud oskan öelda...

Vaikus enne tormi

Lava on nüüd peaaegu valmis. Marko ohkas südamest ja ütles, et ta on väsinud.
Mõistan ja kiidan.

Et ma ise ei unustaks pesumajast pluuse ära tuua!

aken [ natuke asjalik ] says (15:26):
ma mõtlesin just mida blogisse kirjutada ja praegu on nii vaikne, et ma kuidagi ei usu, et nädala pärast on taasesikas
Priit Pangsepp says (15:26):
nii kirjutagi

Jah. Ja sadagu nüüd sel nädalavahetusel kõik need vihmad!

VDA

Bändiproov

Kuulen kõrvaltoas tuttavaid helisid... poistel on üht-teist meeles küll :)
Ai, pagan, selline tunne, et meil on tõesti etendus tulekul... Oi kui hea tunne see tegelikult on!

Muide, valgeid särke pesumajja viies olin sunnitud ühelt varrukalt eemaldama sinna teibiga kleebitud laulusõnad.
Ma ei hakka ütlema, kelle särk see oli. Vähe sellest, tal olid ühe teise laulu sõnad lausa lavale maalitud ja ikkagi läks vahel sassi.
Mõnede asjadega on vahel nii. Minul endal näiteks on tõsiseid raskusi enda kirjutatud laulusõnade meelespidamisega. Teiste omadega saan esialgu veel hakkama. Aga selle teibiriba ma kleepisin kabinetti kapi peale. Hea võtta, kui jälle vaja läheb.

"Kuni valgus paistab silma..."
Ptüi!
Ikka: "Kuni valgust näevad silmad..." :)

VDA

8 päeva taasesietenduseni

Nagu naksti, kirikupoolne lava juba valmis. Kui vaid sadama ei hakkaks, siis jõuaks täna kõrtsiosa valmis. Loodame, et prognoos peab paika ja lausvihma ei tule.

Ma ei mäleta, et oleks olnud Valge Daami etenduste ajaloos ühtegi aastat, mil kordusetenduste vahele jääva perioodi jooksul poleks kadunud mitte ühtegi kostüümi osa või rekvisiiti. Siiski - esialgu on tulemus päris hea: teadmata kohas on vaid üks rootslase komplekt, üks litsi müts, üks raehärra pross, üks must kuub ja kaks kuldset vööd. Kotitäis valgeid pluuse ootab pesemist. Ah jah, ketsikott on veel täitsa sorteerimata. Võibolla vara hõiskasin...

Mis ma siin ikka istun. Lähen tuuseldan edasi.

VDA

Tempo tõuseb...

Mitu kuud oli vaikus majas. Vahetasime meile, vahel helistasime, aga üldiselt ei saanud nagu arugi, et Valge Daam tulemas on. Alates esmaspäevast läks action lahti. Need, kellele ma polnud viimati ise kirjutanud või helistanud, tegid seda ise. Olin Tallinnas külalisi lennukile viimas ja kogu aeg telefon helises VD pärast.

Istusime esmaspäeva lõunal "pikkade jalgadega" (nimi, mille Jüri Pillekale eelmisel hooajal omistas) Kristiine keskuse bistroos ja panime kirja, kes mida teeb. See on nii tavaline, et algul tundub nagu polekski midagi teha ja siis kui tegema hakkad, siis hakkab meelde tulema, mis kõik tegemata on. Samal ajal mõõtis Indrek, kas TENE Kaubanduse auto koos puiduga ka linnuse väravast sisse mahub. Ei mahtunud.

Parima kõne tegi esmaspäeval lavastaja ise. Me saame seekord bändi ka saksofonimängija. Dagne Eskor on noor ja andekas ning kui mina olen muusikajuhina rõõmus, siis Lepik on rõõmus ka seetõttu, et realiseerub unistus Katharina kahest varjust.
Ma usun, et finaal saab olema võimsam kui mullu :)

Aga täna tassisid Ints, Anti ja veel 4 meest Kalevipoja kombel lauad käsipidi linnusesse, et Ints ja Haabu saaks alustada lava ehitust. Mina hakaksin tegelema kõige mõttetuma, aga siiski vajalikuga - nimelt püüdsin teatris teha veidike ruumi, koristada ja olla ürituseks valmis. Mõttetu seetõttu, et ma tean, et juba mõne päeva pärast on kõik jälle samasugune. Aga südamerahustuseks ju võib!

Homme, kolmapäeval, koguneme pillimeestega. Peaksin enne seda tegelema veel müürilehtede ja flaierite levitamisega.

Pühapäeval kell 16 on meil suuremat sorti ühine proovipäev. Vaatame korra koos üle eelmise aasta video, proovime, kas riided selga lähevad ja kas kõik ketsipaarid on alles. Ja mis kõige tähtsam - loodame, et ka kõik näitlejad kohale jõuavad.

Ega siis muud kui magama praegu. Unetud ööd on ees!

Valge Daami Aken