Avame siis veidike kaarte
Kui vaadata Valge Daami lavastuste ajalugu, siis lugusid võrreldes paistab silma üle-ühe-rütm - uudsed ja moodsad alternatiivid vanale legendile vahelduvad tagasipöördumisega vana hea tuttava, selle maagilise "esimese" juurde. Seekord siis jälle tagasi rahvusromantikasse, Paul Kilgase "Haapsalu legendi" ainetele. Uus lavastus ei ole aga lihtsalt iseenda kordamine.
Indrek Pangsepp on Valge Daamiga tuttav poisipõlvest peale - kooripoisist lavastajaks, vahepeal on Indrek jõudnud mängida nii daami kallimat Olevit (1995-1997 versioonis) kui ka "paha poissi" Jonathani (2001-2002), sinna vahele Taani printsi murjanist kammerteener-armukest (1998-2000) ja jutustaja Jürit (2003). Indreku juhitud meeskond on kümme aastat valmistanud etenduste lava ja dekoratsioone. Tema lavastused "Shoot!", "Me kohtume sealpool pilvi" ning "Tere!" on saanud publikult pika pai ja preemiaid festivalidelt. Indreku üks huvitavamaid ning õnnestunumaid rolle on kindlasti Margus Andres Lepiku lavastatud "Libahundis" (Lihulas 2004 ja Paka mäel 2006), partneriteks Katariina Lauk ja Külli Teetamm.
Teatrirahvas sosistab omavahel naljatades, et "libahundi needus" on Indrekule naha alla pugenud. Ka tulevases lavastuses on Maila ehk tulevane Valge Daam (keda mängib noor ja andekas Ragle Raudsepp) ära põlatud ka "omade" poolt ning uue ja huvitava tegelasena annab värvi Olevi vanaema (Galina Tikerpuu Tallinna Teoteatrist).
Huvitavaid rolle võib oodata ka Aivo Paljasmaalt Ridala vanema - Haapsalu foogti topeltrollis ning Andres Liivakult (teater Varius) Isa Benedicti rollis.
Olevit mängib suurte kogemustega harrastusnäitleja Meelis Jõgilaine.
Kaks huvitavat tegelaspaari saavad kindlasti olema. Madis (Janno Tamsalu) ja Hõrak (Anti Siimson) - kaks eesti poissi, kes mõistusega just ei hiilga ning foogti poeg Jonathan (Marko Matvei) ja eesti soost munk Gregorius-Jürnas (Anti Rannus). Kes varasemaid Paul Kilgase järgi lavastatud lugusid näinud, peaks siiski valmis olema ootamatuteks niheteks Jonathani ja Gregoriuse olemuses. Sõjasulaste pealik Stefan (Arved Alas) on aga endiselt siga ning Isa Waldemar (Juhan Lehepuu) kindlameelne ning halastamatu.
Aga kus on siis staarid? - tahate te nüüd kindlasti küsida. Jah, tõsi ta on, et seekord ei olegi mitte ühtegi laenatud, "suurte nimedega" näitlejat suurtest teatritest. Meil ei ole neid sedapuhku vaja, sest meie enda näitlejad on lihtsalt nii head :)
Aga siiski ei saa me päris ilma staarita. Ja mis meil viga, kui staar on omast käest võtta. Ning mitte lihtsalt staar, vaid superstaar :P Austatud publikum! Suure rõõmu ja ootusega teatan, et muusikalise kujunduse teeb Arno Suislep. Jah, seesama bassimees Arno, kes eelnevate blogisissekannete põhjal pidevalt proovi hiljaks jäi (kuna ta tuli alati kuskilt kaugelt jalgrattaga ja isegi siis jäi ta ükskord proovi hiljaksm kui ta oli tegelikult esimesena kohal) ning kellel on lõpuks ometi võimalus oma helieksperimendid koduseinte vahelt välja tuua :D
Koorilaulud kirjutab koorijuht, muusika(kooli) õpetaja ja helilooja Sirje Kaasik. Sirjega on Randlasel väga hea koostöö, ta on kirjutanud muusika "Karmeli tütardele" (2003) ja "Igamehele" (2005). "Karmeliitide" jaoks loodud muusika paisus hiljem täispikaks Missa brevis'eks (ja see on, muide, väga ilus missa!), võimas esiettekanne oli Haapsalu 725. juubeli pidustuste ajal 2004. aasta juunis.
Tegelikult ma tõesti usun, et see saab olema väga hea tükk. "Minu inimesed" teevad ju :D
posted by lagrits at 09:46
0 comments
