Valge Daami laulud 1979-2009

Laule lavastustest läbi 30 aasta saab kuulata laupäeval, 8. augustil 2009 kell 18 nn Valgel laval (Rootsiturul).

Laulavad: Ilona Aasvere, Anneli Aken, Anneli Haabu, Aivo Paljasmaa, Arno Suislep, Anto Siimson, Marko Matvei

Bändi teevad: Karin Lükk-Raudsepp (süntesaator), Viive Marleen (torupill, flööt), Marek Lamp (kitarr), Arno Suislep ja Indrek Kalda (bass), Madis Marleen (trummid)

Esimene pool kontserdist tuleb mõnus ugrimugri, teises pooles rokime täiega.

Pesa olemas

Väikeses linnas peavad kaks väikest teatrit ikka üksteist aitama ja lisaks näitlejate ühisosale jagama ka katust - nagu tulevased heliloojad Peeter Süda ja Mart Saar Peterburis õpingute ajal leiba ja mütsi jagasid.

SEE teater andis meile järgmiseks nädalaks asjaajamiseks, riietumiseks ning grimmi tegemiseks 2. korruse toad. Me natuke aitasime neid ühe teise asjaga vastu :)

Paremini ei saanukski minna! Koht on linnusele sama lähedal kui nn päriskodu ning lisaks on seal majas nende päevade ajal olemas kõik tingimused enne ja pärast suurt kunsti "linnakärast eemal" olemiseks :D

Suured pisiasjad ja väikelinna võlud

Aeg on täpselt sealmaal, et järjest tulevad meelde väikesed, aga olulised asjad, mis on veel ajamata. Oleme sama meeskonnaga töötanud juba pea kümme aastat, õppinud vigadest, püüdnud planeerida paremini ja teinud vajalikke eeltöid varem, aga ikka kipub aja ning inimestega kitsaks minema.

Pealegi, alati läheb midagi olulist meelest maha, pane või kümnesse kohta kirja ja meeldetuletused helisema.

Väikeses linnas on õnneks alati võimalus komistada täiesti juhuslikult just õige inimese otsa. Näiteks täna märkasin rattaga mööda peatänavat sõites täpselt Centrali restorani ees Helgit. Lõpupeo pudrupott on nüüd kokku lepitud ning loodetavasti saame restorani kangialusest ka piletimüügilaudade valgustamiseks vajaliku elektrivoolu.

Pillekas tuletas meelde, et külalisnäitlejatele on ka öömaja vaja. Majunemise* koht sai neile ka kohe kinni pandud. HG õpilaskodus juhtus parasjagu perenaiseks olema endine õpetaja ja hiljem kolleeg Valli.

Laulude noodid on ka jälle olemas. Kuursaali "laost" me ei üritanudki neid otsida, vaid autor Sirje trükkis need ise välja ja tõi rattaga Uuemõisast Haapsallu.

Kuna valgustehnikat Tallinnast transportiv auto ei mahu linnuse väravatest sisse, siis peame igal aastal tellima väikese auto, millega sadu prožektoreid jupphaaval mängupaigale lähemale viiakse. Ja pärast tagasi ka. See auto on ka nüüd olemas.

Homme uued pisiasjad.

* * *

* majunemine - majutuspaigas kohanemine, koduse tunde tekkimine. Uudissõna tekkis 2007. aastal Vormsi saarel teatrinoorte laagris, kui Myrka kobistas kõneldes kokku majutamine + kohanemine ning Ines (Tõnis) tegi kõik selleks, et sõna vähemalt osalejate hulgas käibele läheks :)

Daam otsib onni

Seoses kultuurikeskuse remondiga ei ole Valge Daami tegijatel praegu oma pesa - kohta, kus enne ja pärast etendust kõik koguneda saaks. Seltskonnavaim on meile aga väga oluline, see ühine sumisemine on paljudele palga eest. Mõtlesime täna just Intsuga, et see ei ole ju lihtsalt võimalik, et kõik lähevadki pärast etendust otse koju või et nn akvaariumis ehk "linnakärast eemal" (kultuurikeskuse klaasist seintega sisehoov, männid ja puha) ei olegi enne etendusi grimmi ootavate või sealt just väljunud näitlejate kohtumispaik... Milline folkloorikadu! Nuuks!

Vaatasin täna (pool)tühjalt seisvaid maju Haapsalu vanalinnas (neid seal ikka jagub!) ega oska kuskilt otsast alustada.

Ajaloo hämarusest ehk muusikaline lisaväärtus etendusele

Kui ma laisal pühapäevahommikul õue astusin, jalutas just Paljasmaa mööda. Nii tore üllatus, et tal oli mu sünnipäev meeles! Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida ja Aivo tahtis ka hoopis muust rääkida, nimelt ideest teha Valge Daami ürituste raames laulvate näitlejate kontsert. Ma haakisin kohe, sest piiskopilinnuse näituse jaoks katkendeid valides tekkis mul endalgi unistus Valge Daami etenduste laulude kontserdist.

Kahjuks ei ole paarinädalase etteteatamisega võimalik kohale kutsuda kõiki laulvaid näitlejaid, kel Valge Daami, Randlase või mõne teise Haapsalu teatritükiga suhe olnud. Pealegi - raha selleks niikuinii ei oleks. Minu unistus oli muidugi suur, orkestri ja kooriga ja puha. Aga selle võib teha siis, kui on möödunud 50 aastat, praeguse 30 puhul lepime tagasihoidlikuma versiooniga.

Igatahes oli nii, et lühikese mõttevahetuse järel otsustasime siiski mitte alla anda, sest viisi pidavaid Valge Daami sõpru on meil siin endalgi küllalt. Peaasi oli nõusse saada pillimehed ehk Melotrapi poisid.

Rääkisin asjast kohe Madisele, tegime kordamööda ja omavahel mõned kiired kõned ning täna õhtuks saigi esimene proov kokku lepitud.

Päeval trehvasime Aivoga jälle täiesti juhuslikult kultuurikeskuse rõdusaali näitlejate garderoobis (rõdusaal koos abiruumidega on teatavasti kultuurikeskuses ainus koht, kus tehakse kultuuri, mujal on kultuurkiht, ehituspraht, augud ning nende vahel liikudes tekivad väga nostalgilised ja segased tunded). Pakkusin talle välja, milliseid lugusid üldse kannataks nii vähese prooviajaga ja väheste inimestega Valge Daami Aja vabaõhulaval esitada.

Täiesti hämmastav, aga Kuursaalist (mis teatavasti on ka sel suvel kinni, sest promenaadil on ehitustööd, Kuursaalis on praegu teatri ja kultuurikeskuse mõnede asjade ajutine varjupaik) leidsime pillapalla hulgast vähem kui veerandtunniga üles paar vajalikku vana lauluteksti. Uuemaid sain ise välja printida, ühe pean veel kuulmise järgi maha kirjutama.

Igatahes tegime me täna esimese proovi. Homme jälle.

Detailid avalikustan paari päeva pärast :)

Viimase minuti särgid

Üks isevärki traditsioon Valge Daami etenduste puhul (vähemalt viimastel aastatel) on see, et osalejate särkide tellimine kipub viimasele minutile jääma. Õnneks on tegija meile alati vastu tulnud. Ma kujutan ette, kuidas Ago peast kahe käega kinni haarab, kui augusti alguses minu numbrit helisemas näeb... Rekord on vist tellimuse esitamine kaks päeva enne esikat. Särgid said valmis! 2006. aastal ununes kõige suurema näitleja XXXL särk saadetisest maha. Siiski jõudis see viimase bussiga enne esika lõppu Paliverest Haapsallu.

Sel aastal rebisin sündmustest ette - juba täna helistasingi! Rääkisin üldise jutu ja lubasin laupäeval kogused ning suurused täpsustada. See, et mul puudub hetkel nägemus, milline sõnum või pilt särgile minema peaks, on muidugi iseasi :)

Läheb lahti!

Paar stseeni on juurde kirjutatud, väikeste seltskondadega tehakse proove.

Pilleka, Tšordi, Intsu ja minu telefonid on kuumad.

Kõik tegelased on oodatud linnusesse 1. augustil kell 12.00. Jagatakse suuniseid, pannakse kirja T-särkide suurused ja lepitakse täpsemalt kokku järgmiste proovide ajad.

Viljandi folkloor, luuletused suvest ja publikule avatud

Just niisugusi sõnapaare guugeldades on inimesi siia tulnud.

No miks ka mitte :)

Treiler 2009