Vajatakse kirjutajat

Meie lavalugu algab kirjutamisega. Meie rae kirjutaja Martin kirjutabki selle loo, mida te näete.

Mida lähemale jõuab esikas ning mida põnevamaks muutub esietendust ettevalmistav elu, seda enam tundub, et meil oleks päriselus kirjutajat vaja. Kes kirjutakski päevikusse. Sest igal minutil juhtub nii palju ning kilde tuleb proovis varrukast, aga ei jõua enam p'evikus sammu pidada. Samas, võibolla see tekitabki vaatajas huvi. Need, kes on proovides kiibitsenud (muide, täna me enam "vabakuulajaid" ehk turiste ja sõpru linnusesse proovi ajaks ei lasknud), on väga kiitnud.

Siiski, siiski... nii väga ju tahaks kõike jäädvustada. Võibolla tuleb kõikidele internetiseeritud osalistele anda karm käsk vabatahtlikke sissekandeid teha. Mõtleme selle peale.

Lava on nüüd valmis. Kas tõesti?... :P
Ilmaprognoos lubab pussnuge ja pisikesi poisse ning helitehnika kaitseks oleks võibolla ehk tarvilik ka backigrupile lava ehitada... Vennad Hõredad ei olnud just sellest mõttest väga vaimustuses... kuigi see küsimus tuli just nende poolt... ja teada on, et monitor ei kiunuks vettides vaimustusest...

Kostüümid on 98% korras. Nipet-näpet veel sättimist. Mõned ketsipaarid puudu (elame ju Haapsalus ja egas ükski kaupmees oska tellida 43 nr ketse kuu aega ette kui me ise ka ei osanud neid tellida)... mõnedel olemasolevatel vaja veel aerosooliga valged laigud mustaks lasta... muide, selgus, et ketsipaelu puuvillase riidevärviga siiski värvida ei saa, kuigi Ints ja Priit tassisid välja isegi meie iidse elektripliidi ning püüdsid vana hea riidevärviga (mis siiski tuttuus oli) ning instruktsioone järgides seda teha... Ja just pettumuse hetkel astus sisse Margit, kes ütles sooja irooniaga, et lihtsam olnuks ju lihtsalt musta nööri osta...

Tahaks nimetada mõningaid kahe viimase päeva meeldejääjaid:
Kalev: superkõrvaga kiirreageerija helipuldis
Margo: suured misantstseenid laval algavad pisikestest asjadest
Valguse kamp: kolmekesi nagu präänikuid... nii rahus askeldamas puldis kui ka seal Hermannuse õuel hommikul rõõmsana - tark mees, kes bronni jõulu eel ära teeb ega siiberda edasi-tagasi kodu vahet käia
Vennad: lava kannab ja näeb täitsa lava moodi välja... ning mehed ei nuta ka siis, kui selgub, et on vaja ka rekvisiitori tööd teha
Marin: su vaikne hääl nagu tuul hinge paitab
Larry: (kirja)sõna jõud võib avada ka purgi
Jüri: ...mõni lihtsalt on... tagasihoidlikult sigahea... ja kõige lihtsamaid lauluridu (loe: sõnu, sest viisi ta peab) segi ajada suuab nii, et segadusest väljarabelemine on omaette etendus
Kõrtsurahvas: ...kõrts on olemas... parimad on need, kes tegelikult proovis enamasti kained (autojuhid või niisama), aga rämmavad laval nagu oleks 7 õlut sees...
Pillekas: ... kuigi on öeldud, et rohkem sedalaadi küsimustele ei vasta, millest on 100 korda räägitud, ikka vastab, sest kuidas sa ikka vastamata jätad...
Margit: "rohkem ma küll midagi ei osta ega õmble"... ütles ta eile... täna asetas tshekid lauale ning tikkis edasi...
Teate, ma istuks hommikuni, kui ma kõik kirja peaks panema...
Tegelikult oleme me kõik tegijad olnud.

Läheme ära koju. Homme tundus olevat esialgu kergem päev, aga see tunne on petlik nagu õnn.

18 tunni pärast on kontrolletendus. Tööd jagub 28ks tunniks. Hommikuni on jäänud... peaegu mitte midagi.


VDA

p.s. kui foogt laulab oma teises laulus "häbi, püksis on käbi", siis täpselt selle laulu ees istub keskmine taustalaulja juba teist päeva käbi otsa... see anomaalne nähtus on botaaniliselt põhjendatud, kuna taustagrupi "pesa" ehitati täpselt männituka sisse